MARKO "SUNWOLF" KALDUR

Seitsmes sekund

2012-02-14T12:01:00.000+02:00

Seitsmes sekund!!!

Allikas: www.gifsoup.com/view/1664371/lionsex.html

Kim Jong-un

2012-02-01T13:32:00.002+02:00

"Elu algab meil sündimisega ja lõpeb surnuksnälgimisega, mingeid mõttetuid kulusid seal vahel ei ole."

Kim Jong-un
(Eesti Ekspress, Kranaat)

Aafrika. On põuaaeg. Midagi pole süüa. Neegerpärdikud on näljast nõrkenud.

Järsku vaatavad üles ja näevad - jõuluvana lendab oma saaniga üle.

"Jõuluvana, kallis jõuluvana! Kas kingitusi saame?!?" hüüavad väikesed neegrid.

"Ei," vastab jõuluvana,"Kingitusi saavad ainult tublid lapsed, kes hommikuti putru söövad!!!"

Nutikas tähelepanek

2012-01-18T12:31:00.002+02:00

Naisjuuksur ütleb:

"Tead...ma saan aru, miks mehed väga kummi ei taha."

Naisjuuksur ütleb:

"Kui ma juustest musta värvi maha pesen, siis kinnastega, et mitte väga rokaseks saada - ja sa ei kujuta ette, kuidas mind häirib, et ma ei tunne vee temperatuuri!"

Naisjuuksur ütleb:

"See ju põhimõtteliselt sama tunne, ma eeldan..."

Tark jutt

2011-12-30T13:31:00.000+02:00

"Tark jutt" on see, kui sa räägid seda, mida kõik arvavad, lisad juurde mõne fakti, ütled mõne prantsuskeelse fraasi, täpsustava arvu.

Kui hakkad rääkima sisuliselt, mis ei lähe kokku tavaarvamusega, siis öeldakse, et see on nii loll jutt, et tahaks vastu pead anda.

Enn Kasak

Eesti Päevaleht

Riigi ja rahvuse reetur

2011-12-19T17:57:00.002+02:00

Heiki Pisuke:
"Ma olen küll Eesti Vabariigi kodanik, kuid elan ja töötan alaliselt välismaal. Ma ei kavatse Eestisse tagasi tulla.
Minu tööandjaks on rahvusvaheline organisatsioon ja selle töökoha saamisel pole olnud mingit seost Eestiga (olen läbinud üldkonkursi). See paar nädalat, mis ma viimastel aastatel olen viibinud puhkuse ajal Eestis, ei anna alust mind enam seostada Eestiga.
Seega loen ma ennast olevat väljaspool Eesti majandus- ja kultuuriruumi ning minu võrdlemine Eesti ametnikega või teiste Eesti palgasaajatega on kunstlik ja eksitav."
(Eesti Ekspress, 15.12.2011)

Mina nimetaks selliseid indiviide riigireeturiteks, kelle puhul on Eesti riik vaid võitnud, et taolised ära läinud ja enam tagasi ei tule!
Kuigi jah - omal ajal oleks taolised (õigustatult) seina äärde pandud...
Loodan südamest, et kui too "kadaka-eurooplane" kunagi saba jalge vahel Eestisse tagasi tulla tahab, siis peetakse tema sõnu meeles ning juhatatakse ta väärikate suunavate jalahoopidega tagasi sinna, kus tema "kodumaa" paikneb!!!

Väike pidu Pärnus!

2011-11-18T14:07:00.003+02:00

Pärnus omandatakse kõik eluks vajalikud tarkused juba noorest peast...

NB! Kuula eriti tähelepanelikult 00:40st edasi!

"Ta hängib sellepärast nende väikestega ringi, et näidata kui äge ta on, sest väikestele ju meeldib suurematega läbi käia, and pretty much believe everything they say. Nähtavasti omaealised saavad aru, et ta natuke imelik on ja ega tal suurt valikut ka pole siis, kellega läbi käia. Eks ikka need "nõrgemad", kellele oma jõudu ja sealkohal lollust peale suruda."

"See on see, kui pole enam rauast redeleid ega liivakaste..."

Mari-Liis Sepper rahva arvamuses

2011-11-08T12:29:00.022+02:00

Mõned paremad ja teravamad ütlused soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku Mari-Liis Sepper'i teemalistest (kergelt toimetatud) netikommentaaridest - rahva üldine suhtumine ja arvamus temast paistab igal pool väga selgelt välja:

"Kui kommentaare lugeda, siis jälle üks suur pluss, miks Eestis on hea elada. Sellise suhtumise ja arusaamaga, nagu enamusest kommentaaridest paistab, ei tule siia elama murjamid, neegrid ja muud obesjanad."

"Eelkõige soovitaksin sm Sepperil ikkagi lähtuda tervest mõistusest.

Paraku aga terve mõistus ja ametnikuhing kokku ei sobi..."

"Ametnik ei peaks alati aktiivse idioodiga võrdne olema."

"Aktiivne hull on kõigile paras nuhtlus..."

"Võrdse kohtlemise seadus nähtavasti kaitseb aktiivset lollust."

"Mis tunne on olla?

Vabariigi kõige suurem idioot?"

"Milles idioot süüdi on, et teda volinikuga võrdled?"

"Idioodi kohale mitte-idioodi panek oleks olnud raiskamine, ja meest ei saanud hoolimata võrdsuse nõudest panna, kuna riik on liiga vaene, et mees-idioodile 30% kõrgemat palka maksta."

"Ei tea kas sepper jättis oma cv's mainimata, et tal ajusid polegi?"

"Seega siis Sepperile soovitus enesekaemuseks: miks ma seda ametit õieti pidada tahan? Isegi üldrahvaliku põlguse hinnaga..."

"Kuidas see soovolinik (milline kohutav ametinimetus) julgeb üldse hommikuti tööle minna?
Inimestele silma vaadata?
Ta on ju üks kõige põlatumaid inimesi Eestis,
Mu enda töökaaslased, kõrgharidusega ja edukad naised, naeravad samuti ta üle.
Keda ta kaitseb? Milline on tema eksistentsi mõte?"

""...voliniku ametikoht on kutsutud ellu põhiõiguste kaitse eesmärgil ning oma töös lähtub volinik Eesti seadustest...." Et siis kelle põhiõiguste? Võõramaalaste? Aga oma rahvas?"

"Mind kõige rohkem huvitab, kas pr. Sepper Eesti elanikke ka kaitseb???"

"Täiesti mõttetu töökoht. Hakatakse jälle eestlasi ja valgeid mehi taga kiusama."

"Hetkel tundub, et preili Volinik diskrimineerib enamust. Demokraatia on aga enamuse võim."

"Taoline aher lehm võiks üldse oma molli kinni pidada - nii öeldi vähemalt Võrumaal..."

"Soovolinik koosneks nagu antiainest. Ükski tema mõttekäik ega sõna pole nagu normaalselt inimesel. Tema puhul on kõik valesti ja nihkes."

"See, et tegemist ei ole kõige säravama kriidiga karbis oli ammu selge. Aga et ametnik soovitab valetada - see näitab jõuetust, rumalust ja mittemõistmist oma positsioonis."

"Väidab enda vabanduseks: "Mina pole loll, seadused on lollid".

Kuid kui väite teine pool ongi õige, ei tähenda see veel, et ka esimene pool oleks."

"Nende nn. volinike nägudest on juba näha, et tegu ei ole normaalsete inimestega. Täiesti ilma irooniata. Vaadake neile näkku ja sealt kumab vastu tühjus."

"Millegipärast tuleb esimese võrdlusena meelde see jube Haagi sõjakohtu mutt - midagi sama hirmuäratavat ja jubedat on selle naese silmavaates. Vabandan, et isiklikuks läksin, aga selliste liba nais-meespedede õiguslaste tegevuse tõttu ongi vana-Euroopa inimlikud väärtused alla käinud."

"Keegi võiks sellele NAESTERAHVALE teada anda, et mõnikord oleks ametnikul vaja oma juukseid pesta ja hooldada."

"Kõik need Pehkid, Sepperid ja vallandatud libapastorid ja veel mõnedki võitlevad ju pederastia seadustamise eest. Vene ajal oli see karistatav - praegu poleks seda ehk vaja, sest haigeid inimesi tuleks ravida või vähemalt hästimakstud ametitesse mitte nimetada."

"Mari-Liis Sepper on ikka totaalne lillelaps, sellised tuleks vägisi Aafrikasse vabatahlikuks saata!"

"See daam võiks oma oskamatu töö asemel Aafrikas jooksmas käia."

"Tööandjana nii rumalat ja kompleksidega inimest kui too "võrdõigulikkuse volinik " küll iial tööle ei võtaks."

"Üks mu tuttav armastas ikka öelda: "Если человек дурак, это надолго.""

"Ja ei rünnata isikut vaid ametnikku, kes kasutab väidetavaid ametivolitusi isikliku maailmatunnetuse rakendamisel teistele isikutele (põhiseadusevastane tegevus)."

"Ikka ikka! Ära jumala eest ajusid oma tööasjade ajamisel kasuta! Absoluutselt kõik on ju kirja pandud."

"Mind aga huvitab missuguste kriteeriumite alusel nii rumal inimene töö sai?"

"Oluline on hoopis see, et riigiametnikud ei ajaks nii rumalat juttu. Kahju ja väga piinlik on."

"Palun vallandage juba see hull riigipalgalt!!! Miks makstakse sellisele inimesel üldse palka!!!! Sry, aga ta on ju i.....t!"

"Tegu on ääretult rumala inimesega."

"Ma ei imesta näiteks, kui see volinik avaldab arvamust, et kõikides peredes peab olema sündinud võrdselt poisse ja tüdrukuid, et neid vanemaid kelle peres on sündinud ainult poisid või ainult tüdrukud, tuleb karistada."

"Jätad cv-s lapse mainimata ja saad töö? Oled üksikema? Jan kui laps haigeks jääb, siis mida tööandjale ütled? Et pohmakas ve? Nii lolli inimest kui see lastetu tarkpea, annab ikka otsida!"

"Ja kuna Eesti seadustes pole kusagil öeldud, et ametitegevuses tuleks kainet mõistust kasutada, siis ta seda ei teegi!"

"Minul on küll selle ametniku (panite tähele - ma ei nimetanud teda naiseks, et mitte naisi diskrimineerida!) mõistuse suhtes kindel arvamus. Ei mingit eelarvamust. Kasutu parasiit, kes elatub maksumaksja rahast."

"Miinuseid on kas hästi vähe või puuduvad üldse. Tundub, et proua volinik ise käib neid panemas, aga kuna läheduses pole tal rohkem kui ehk paar netiühendusega arvutit, siis ei saa ta miinuseid palju panna (nimelt ei saa järjest ühe ja sama IP-ga arvutist mitu korda hinnata)."

"Volinikku kritiseerivate kommide taga on hunnikule plussidele lisaks ÜKS MIINUS. Tea, kas asjapulk ise lugemas käinud?"

"Mitte keegi ei ole sundinud Sepperit nn. voliniku ametisse. Sinna oli kõva konkurss ja võimu juurdes pääses(id) kõige agaram(ad)."

"Naised on sõnakuulelikumad. Ja püüdlikumad neile ette nähtud lolluse täideviimisel."

"Kas selleks volinikuks valitakse vaimse puude pingerea alusel?"

"Selline lapsemeelne lollus täiskasvanu juures on kurb."

"Lihtsalt uskumatu, et nii loll inimene ikka veel tööl on."

"Aga kust te teate, äkki volinik jagab oma pangakonto numbrit Aafrika petukirjade autoritele?"

"See tädi tuleks kiiremas korras puuri panna ja võti ära visata!"

"Volinik vääriks kindlasti mingit huumoripreemiat."

"Riigiametnik soovitab valetada. Paluks komentaari."

"Ametikoht ise on juba täiesti loll. See on loodud soe koht äärmuslasele - suht tavatu praktika maailmas. (Sepper oli eelmise voliniku nõunik, ja edutati edasi, ehkki on 10 aastat olnud avalik sooäärmuslane)."

"Kas võiks luua mingi ametkonna, mis kaitseks soolise võrdõigusliku voliniku poolse diskrimineerimise ja solvamise eest?"

"Sepperil tundub tõsine probleem olevat.
Eks igaüks mõtleb ju kõigest oma rikutuse tasemel. Kui Sepper igal pool rassismi näeb, siis äkki on ta ise kapirassist? Mis keelel, see meelel!"

"Järjekordne lapsus - alati kui sm Sepper midagi ütleb või teeb, on kuulda äbrite kolinat...nii ka seekord...millal see inimene saab aru, et ta ei sobi sellele ametikohale..."

"Kas sa oled vanades EL riikides käinud? Mina olen, kusagil ei ole sellist jama kui meil, nii et ära ikka EL-i eestlastest ametnike rumaluses süüdista. Minu arvates on asi selles, et nad püüavad miskitpidi oma ametikohta õigustada ja mõtlevad seepärast probleeme välja."

"Kas lugupeetav volinik on tähele pannud, et tema "liitlasteks" on jäänud vaid 2-3 netihullukest, kamp võitlevaid pederaste ja paar patoloogilist kirikuvihkajat? Antud juhul päästaks oma eksimuste tunnistamine ja tagasiastumine mingilgi määral reputatsiooni."

"Minus tekib alati küsimus, kui näen selliseid "volinikke" (ametnikke), miks nad ometi toimetavad? Kust nad tulevad? Kas selline volinik ka eraetteõtluses tööd leiaks ja kes oleks see tööandja, kes sihukese tööle võtaks ja mida tegema? Miks need volinikud alati nii koledad on, nagu vana vene veoauto või tuumatalv? Lõuad kandilised, ninad pikad ja juuksed sassis või muidu sorakil. Kas nad ise ka teavad täpselt, mille eest võitlevad või võitlema on pandud?"

"Hakkab ehk kohale jõudma, et meil on liiga palju kõrget palka saavaid, liigset võimu omavaid, küsitava pädevusega ametnikke, kes oma tegevusega lihtsalt meie elu segavad. Vähegi tegija inimene, kes kuskil positiivset initsiatiivi ilmutab, kohtab kindlasti vähemalt kuut ametnikku, kes tema tegevusest vigu asuvad otsima."

"Tõsiselt ebameeldiv tüüp on see proua ametnik... Ajutegevusest me ei hakka rääkimagi..."

"Volinikul tuleks kõigepealt lõpetada sooline diskrimineerimine oma büroos st seal peab võrdsel arvul mehi ja naisi töötama."

"Sellised volinikud tekitavad ainult rassiviha. Täiesti tõsiselt. Mida rohkem räägitakse igasugu gayde ja neegrite õigustest, seda vihasemaks ma saan. Ma olin kunagi päris tolerantne, kuid kui hakkas see igasugu upitamine, siis muutus see asi tülgastavaks."

"Selline tolerastia promomine on kasvatanud minu teada palju uusi rassiste ja ksenofoobe ja eks see olegi meile vajalik ja kasulik."

"Võrdõiguslikkuse volinik võiks siis midagi konkreetset ka ära teha, mitte ainult sõnu - näiteks oma kodus paari pagulast majutada ja aidata neil integreeruda."

"Ma ei imestaks, kui Issand Jumal saaks süüdistuse ja menetluse, kuna ta oli meessoost, mitte naissoost. Pealegi oli jüngrite hulgas liiga palju mehi, EU sookvoot näinuks ette vähemalt pooltena naisi!"

"Soovolinik peaks jälgima, et üle parda heidetaks naisi ja mehi võrdselt."

"Rumal käsutäitja on hullem kui laiskvorst või isegi korruptant."

"Kogu see sebimine võrdõiguslikkuse ja feminismiga on rahuldamata naiste probleem!!!"

"Ütlege, mis tahate, volinik astus "ämbrisse" oma tegevusega või juhivad inimest mingid kompleksid, mis hauvad kättemaksu. Asjalikuks tööks seda nimetada ei saa mitteühestki vaatenurgast."

"See on ka ühtlasi ilmekas näide sellest, mille kohta võib öelda - anna hullule võim ja te veel näete kuidas see hull hakkab seadusi ja inimesi väänama."

"Järgmiseks saab Rooma paavst kelleltki Sepperilt ettekirjutuse lubada naistel pidada preestriametit, sest see olevat inimõigus ja ta nii väga tahab."

"Preili Sepper on mõiste võrdõiguslikkus ära lörtsinud."

"Sm. külvivoliniku järgmine samm on ilmselt alustada kriminaaasi nende vastu, kes ei taha vastata nn. Nigeeria kirjadele ja tegutseda, nagu kirjasaatja soovib."

"No kas volinik ise nüüd natuke puusse ei pannud!? Kust ta teab, et Aafrikast vaid mustanahalised tahtsid meile tulla? Miks kohe segregeerida asukoha maa ja rass?"

"Kahju, et Sepperi aju nii vähe infot vastu võtab. Kui on sõnad mustanahaline ja keelatud, siis muud teksti enam pole vaja lugedagi."

"Selle naisterahva tegemiste vastu peaks KAPO huvi tundma. Selline käitumine sarnaneb väga illegaalse immigratsiooni organiseerimisele."

"Avaldagu oma nördimust niipaljud mõistlikud inimesed, kui tahes - degeneratsioonivolinik ei vastuta millegi eest."

"Võrdõiguslikkuse volinik on nähtavasti suutnud üles õhutada suure vaenu. Õnneks või kahjuks peamiselt enda vastu."

"Miks on Eestis võõrviha nii suur? Sellised nõmedad ametnikud oma rumala tegevusega tekitavad seda."

"Paraku tundub, et too võrdõiguslikkus kehtib vaid väljavalitud inimgruppide kaitseks. Solvata ei tohi neegreid, moslemeid, homosid, naisi ja juute."

"Ütle kümme korda järjest Sepper-sepper-sepper...."

"Sepperil oleks nüüd viisakas lahkuda, või kui sepper ise ei lahku siis vastav kingaandmine oleks siin õigel kohal."

"See volinik on lihtsalt sootu ja rassitu, ühesõnaga juurtetu!"

"Riik teeb ka siin kreekat - on palganud omale terve rea muiduleivasööjaid!"

"Inime peab ju kuidagi oma olemasolu ja palganumbrit õigustama."

"Mulle jääb praegu küll mujle, et mõni maadaam üritab õigustada enda sisutut eksistentsi riigi rahakoti peal, kuid nagu talle kombeks, teeb seda jällegi ämbrite kolinal."

"Tuleb piinlikusega tunnistada, et seekord on mudu arukate ja tublide riigiametnike sekka sattunud erakordne juhmard."

"Eesti on tõesti rikkaks saanud, kui jaksab selliseid mõttehiiglasi üleval pidada."

"töötaja nimi ametinimetus kuupalk
Mari-Liis Sepper volinik 34 961
Mall Muidre nõunik 21 240"

"Mõtlesin järele ja igaks juhuks jätan teie poole pöördumisel sõna "preili" ära, kuna te võite siit lugeda välja eelarvamusliku suhtumise teie eas vallaliste naisterahvaste vastu. Seepärast asendan ma selle igati neutraalse sõnaga, mida soovitas Indrek Tarand: "tool"."

"P.S. Suurtähe teie poole pöördumisel jätsin siiski ära, kuna VEEL ei ole teil võimalik kohustuslikus korras nõuda minult teie austamist."

"Aastal 1981 oli Tartu Ülikoolis lolluse ühikuks "üks rits" (tervitused kõigile töökaitse loengutes käinutele). Tundub, et aastal 2011 on Eesti Vabariigis lolluse ühik "üks sepper"."

"Milleks meil on selline tühikargaja palgal?"

...ning kommentaare jätkub kardetavasti veel kauaks...

Allikad: Delfi, Postimees, Õhtuleht

www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/volinik-sepper-lahtun-oma-tegevuses-eesti-seadustest.d?id=61216778
www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/taiwani-kalalaeva-meeskond-heitis-somaalia-piraadid-ule-parda.d?id=61211420
www.ohtuleht.ee/451111
www.postimees.ee/614450/volinik-naisopetajate-ja-tudengite-suur-hulk-ei-ole-probleem
sport.postimees.ee/624634/jooksuvoistluse-korraldajaid-suudistatakse-rassismis
www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/juhtkiri-miks-aafriklased-pole-saaremaale-teretulnud-ehk-kas-vastama-peab-ka-nigeeria-kirjadele.d?id=61184070
www.epl.ee/news/eesti/uus-soolise-vordoiguslikkuse-volinik-on-mari-liis-sepper.d?id=51283656
www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/erki-pehk-kampaania-erinevus-rikastab-voiks-aidata-enamuse-poolt.d?id=61257582
www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/kergejoustikuliit-peab-rassismisuudistust-kahetsusvaarseks.d?id=61243368
www.epl.ee/news/arvamus/juhtkiri-ei-usalda-jarelikult-diskrimineerin.d?id=61260562
www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/homme-eesti-paevalehes-vordoiguslikkuse-volinik-soovitab-noortel-naistel-lapsi-oma-cv-des-mitte-mainida.d?id=61862220

Õiged sõnad!

2011-09-22T16:51:00.001+03:00

"Öelda, et kahetsen oma sõnu, on sama mis öelda, et kahetsen, et ma selline inimene olen, kahetsen oma moraali, aga see hävitaks mind inimesena. See pole tõsi. Ma ei kahetse. Ma ei kahetse oma sõnu."

"Oma sõnu ma kahetseda ei saa - see käiks mu loomuse vastu."

Lars von Trier

Õhtuleht

Augustiööd

2011-08-03T22:55:00.001+03:00

Augustiöö oli sume ja vaikne.

Hoolimata kaugel silmapiiril sähvivaist välkudest, mis pilkaselt pimedasse öösse aeg-ajalt eredat valgust tõid, valitses kõikjal ülim rahu.

Süsimustal taevavõlvil sirasid miljonid tähed, lugematult paljud valgustäpid lõputus tühjuses.

Kui pilk pikemalt taevalaotust piidlema jäi, võis silmata ka välgukiirusel üle öötaeva tuhisevaid valguskiiri.

Langevate tähtede sadu oli lummav - kel mahti ja jaksu öötaevast jälgida, nägi nõnda ehast koiduni sadu langevaid tähti kirka valgussähvatuse saatel pilgu eest mööda kihutamas.

Ent tähtede nägemiseks polnud vaja taevasse vaadatagi.

Otsekui tähistaeva peegeldus, vilkusid ka heinamaal ja rohus kümned ning kümned väikesed helendavad täpikesed.

Jaaniusse oli näha helendamas kõikjal - heinakõrtel turnimas, rohus ukerdamas, teepervel roomamas, kividel ja aial ronimas. Nad olid kui maine Linnutee - oma müstilise säraga südaöist teelkäijat tundmatusse võlumaailma juhatades.

See oli imeline augustiöö.

Tähed säramas taevas ja maapinnal, meteoorid langemas kosmose kõiksusest Maa poole, üha jõudu koguva äikesetormi sähvatused kaugel metsade kohal.

Ning kõike seda täiendas lugematute sirtsude sirin rohus, öölindude vaikne laul puuokstel, tundmatute loomade sammuragin metsaveerel.

Mees istus õuemurul, nautides öö ilu ja lastes lummusel end vallata.

Kõik oli peaaegu täiuslik, peaaegu imeline, peaaegu nagu muinasjutus.

Kõik ses augustiöös sobis omavahel kokku, moodustades ühe ta elu ilusaimatest hetkedest.

Kuid miski jäi siiski veel puudu.

Miski, mis muutnuks selle tunde, selle hetke, selle augustiöö täiuslikuks...

Sellest rahutust mõttest haaratuna püsis mees paigal, üritades leida puuduvat lüli teel täiuslikkuseni.

Nõnda, oma sügavaisse mõtetesse uppudes ja samal ajal augustiöö võlusid imetledes, jäi mehele kuulmatuks pehme sammukahin ta selja taga rohus.

Keegi kõndis seal, lähenedes istujale vaikselt ja aeglaselt.

Alles siis, kui pehmed peopesad ettevaatlikult mehe õlgadele langesid, sai ta teadlikuks läbi öö lähenejast.

Ent mees ei ehmatanud.

Sel hetkel, mil sõrmede pehme paitus ja pihkude õrn surve mehe õlgasid puudutasid, mõistis ta, mis seni täiuslikkusest puudu jäänud.

Alles nüüd oli kõik nii, nagu olema pidi: sumedalt soe augustiöö - ning nemad kahekesi pimeduses tähesära ja jaaniusside kuma nautimas.

Mees tundis, kuidas käed õlgadelt ta rinnale libisesid, istujat õrnalt emmates ja kallistades.

Ta tundis, kuidas kuum hingeõhk kaela paitas ja mõnusad värinad kehale tõi.

Tundis läheneva äikesetormi poolt esile kutsutud tuulehoogu, mis mõlema juukseid sasis ning naise pikad magusalt lõhnavad kiharad mehe näo ümber mähkis ja nahka kõdistama puhus.

Tundis pehmete huulte libisemist oma kaelal, sõrmede kerget survet, kiiret ja kirglikku südamelöökide rütmi oma selja vastas.

Ja mees tundis, kuidas senikogematu rahu ja rõõm teda valdas.

Tundis naudingut sellest hetkest, mil nii loodus kui inimhinged harmoonia saavutasid.

See oli miski, millest ta oli unistanud kaua.

Hetk, mis ta elu muutis.

Öö, mis ta hinge uue energiaga täitis.

Ja nii istusid nad kahekesi murul.

Ükskõiksed läheneva äikesetormi osas, mis välkude sähvides silmapiirilt üha lähemale liikus, iga uue pikselöögi puhul paarikest ereda valgusega üle ujutades.

Hoolimata sellest, et tähistaevas ja seal vilksavad meteoriidid tasapisi tiheneva pilvkatte varju jäid.

Märkamata sedagi, kuidas jaaniussid üksteise järel oma laternad kustutasid ning tirtsude ja öölindude laulgi aegamööda vaibus.

Nad istusid seal, teineteise embuses, hoides üksteist õrnalt ja hoolivalt - ning miski ümberringi ei saanud neid kauneid hetki rikkuda või purustada.

See öö, kõik need tähesäralised ja äikeselised augustiööd - olid vaid neile kahele.

Rahvavaenlane Linnar Viik

2011-07-16T20:59:00.000+03:00

Kas Eesti infotehnoloog ja IT-visionäär Linnar Viik on rahvavaenlane ning seab oma tegevusega tahtlikult või tahtmatult ohtu inimelusid?

Propageerides üha rohkemate eluvaldkondade ja tegevuste arvuti- ning internetipõhiseks muut(u)mist (lihtsustatud kokkuvõte Linnar Viigi tegevusest IT-visionäärina), loob ta hoopistükkis tingimusi, kus inimelud muutuvad järjest enam ohustatuks.
Kas ei kuulu taoline tegevus juba paragrahvi alla?

Põhjendus:

Küberneetika instituudi juhtivteadur Enn Tõugu näide purjetamismaailmast: "Kraadi või poole täpsusega pidi endisaegadel kaardi järgi oskama sadamast väljuda. Nüüd näitab arvutiekraan, kus alus asub, millised kivid ja saared kui kaugel paiknevad. Kui nüüd kogu aeg moodsa tehnika abil purjetanud inimese arvuti aku kogemata tühjaks saab või GPS üles ütleb, on ta käpuli."

Õhtuleht

Netikommentaarid ei valeta :)

2011-07-12T10:16:00.001+03:00

Õhtuleht: Mida mehe lemmikseksipoos tema kohta ütleb?

eesti naiste poos,
Jäi mainimata eesti naiste vanadusest siniseks tõmbunud rasvase keedukana poos.
Kintsud ja käed voodis laiali ja suu möliseb mehele: "Ma nõuan taevalist mõnu ja kuu ja tähtede allatoomist, ilma, et peaks oma p**set liigutama!!!"

Samuti täiendavaks lisainfoks eelnevale kommentaarile, et eelmäng EI OLE:
- ebaveenva tooniga pidevalt korrutamine "mida sa kiusad nüüd"
- sõrmedega vaid mehe õlgade, juuste, käsivarte paitamine ning hellitamine
- enese aktiveerimine siis, kui meest juba tülpimus haaramas
- huulte mängu toomine alles siis, kui mees juba väsinud ja tüdinenud mõttetust üleskütmisest
- kõikvõimalike vabanduste ja kõrvaliste tegevuste leidmine

Jõhvi või Bürkland? Kumb areneb kiiremini?

2011-07-01T09:18:00.000+03:00

Vastu tulles arvukatele soovidele, analüüsin nüüd alljärgnevalt ühe ajalehes Põhjarannik ilmunud joonealuse lugejakirja sisu ja kvaliteeti.

Üllatust ja hämmingut tekitava pealkirjaga "Jõhvi areneb siiski" klassikirjandi autoriks on Terje Bürkland (oi, vabandust, popilt ja noortepäraselt Byrkland siiski).

"Mind riivas väga kõvasti kohaliku "giidi" Marko Kalduri kõmuartikkel Jõhvi teede olukorra kohta."

- Huvitav-huvitav. Mis ajast naturalistlik olukirjeldus on muutunud kõmuartikliks?

"Just see, millisel toonil see oli kirjutatud. Osatav, üleolev, parastav artikkel, kus puudub objektiivsus, kus on liialdustega üle igasuguste piiride mindud ja ka valeinfot jagatud."

- Kui nüüd käesolev preilna bYrkland'i lillelapselik soperdis läbi lugeda, siis tekib küsimus, et kellel see toon täpsemalt taoline on?

Ilmselgelt käivad kõik need iseloomustavad punktid joonealuse lugejakirja "Jõhvi areneb siiski" kohta nagu rusikas silmaauku või elektriauto Jõhvi tänavaauku.

Teema juurde tagasi pöördudes aga - kas minu arvamusloos (erinevalt bYrkland'i ("Y" nagu "Ü"!) naivistlikust lugejakirjakesest) oli mõni sõna, lause või lõik, mis vastas eelpool välja toodud kriteeriumidele?

Kõigi arvamuslugu kommenteerinute arust oli tegu igati tõese hetkeolukorra kirjeldusega.

"Ei pakkunud ta abi, ei hoidnud omade poole, ei ilmutanud koostöö märke ega head tahet asja paremaks muuta."

- Siinjuures tuli kohe silme ette eelmainitud preilna, istumas Jõhvi kesklinnas suure tänavaaugu serval ning kühvlikesega sinna kruusa tõstmas; selja taga plakatite ja loosungitega "omad" skandeerimas toetusavaldusi ning ämbrikestega uut kruusa ulatamas.

"Maailma parandamisest rääkimata."

- Muidugi oleks maailm ilusam ja parem paik, kui Jõhvi linnast lõpuks tänavaaugud kaoksid.

Veelgi ilusam ja parem paik oleks maailm aga siis, kui eelmainitud preilna bYrkland'i kah ei eksisteeriks.

"Hoopiski maha müüs meie linna."

- Juhuu, kohe näha, kes on usin oktoobrilaps ja pioneer olnud!

Kuldsed sõnad nõukakirjanduse ja kompartei propaganda kullasalvest!

Leningradi blokaadi ajal oli see üks käibefraase, millega nn "fašistlikke sabotööre" mahalaskmisele saadeti; veidi hiljem, Nõukogude Eesti algusaastatel kasutasid pealekaebajad sarnast põhjendust oma naabripere või ebameeldivate sugulaste Siberisse saatmiseks.

Siberis käia mulle meeldib - ei saagi nüüd aru, kuhu potentsiaalne komnoor ja partorg bYrkland täpsemalt mind saata soovis selle lausega?

Kusjuures tolle lause lugemisel tuli tahtmatult silme ette järjekordne kaader lühifilmist "Lillelaps bYrkland maailma parandamas", kus võimsad äikesepilved tõusevad tänavaaugu veerel toimetava preilna kohale, välgud sähvivad, raheterad peksavad puudelt lehti, raevukad tuulehood rebivad plakateid "omade" käte vahelt - ent kõigest hoolimata jätkab usin maailmaparandaja oma rasket tööd, kallutades kühvlitäie kühvlitäie järel kiirelt vihmaveega täituvasse auku.

Umbes sedasi, nagu miljonid hiinlased üritavad Suure Juhi paatosliku kutse peale liivakotikestega takistada mägedest valguvat tulvavett, lõpuks kanduvad sama veemassiga aga ise allavoolu nagu likku pandud riisiterad.

"Jõhvi võiks tõepoolest hulga raha laenata ja teed-tänavad korrapealt korda teha, kuid sellisel juhul tuleks see raha meie, linnaelanike taskust tagasi maksta. Kas Jõhvi rahvas on selleks valmis? Ma usun, et ei ole. Ja seetõttu otsibki Jõhvi mitmesugustest Euroopa projektidest ja fondidest vahendeid ning lahendusi - hoiab oma rahva poole."

- See on ka ainus asjalik osa bYrkland'i kirjatükist, mille ta küll on suutnud faktiteadmatuse ja emotsioonidega põhjalikult ära solkida.

Ma usun, et pärast selle lõigu valmimist seisis bYrkland tükk aega uhkelt peegli ees ning kiitis end tabava majandusanalüüsi koostamise eest, mis väärib kindlasti Pulitzeri preemiat ja lööb kõikuma George Sorose trooni finantsmaailmas.

Aga alustagem sellest, et autodega linnas liiklejad on juba kordades rohkem "tagasi maksnud" autoremontide läbi, kui oleks kulunud linna tänavate sõidukõlbulikuks muutmisele.

Sestap usun, et küllap Jõhvi rahvas oleks selliseks ohvriks ka valmis olnud - kui vaid oleks teatud, milline Kolgata tee igast väiksemastki Jõhvi tänavajupist kujuneb.

Teiseks - mittelugupeetud preilna bYrkland ei ole vist kursis sellega, et mainitud teederemondi raha on otsitud (ja väidetavalt pidevalt ka leitud) juba palju-palju aastaid. Ning järjekindlalt on aastast aastasse lubatud, et "sel aastal" saavad teed-tänavad korda.

Pidevalt vabanduseks toodav kanalisatsiooniprojekt pidanuks kah juba aastaid tagasi valmis olema - selle asemel aga on tänavaid kartulimaana hoitud juba väga-väga pikka aega.

Oleks siis vähemalt kartulidki sinna maha pandud - tõusnuks neist tänavatest mingigi tulu. Kasvõi vähekindlustatud peredele jagamiseks, et pereisadel oleks, millest puskarit ajada. Kaine peaga Jõhvi tänavatel liigelda ju ei julgekski naljalt...

Selle mõttega oleks bYrkland tegelikult valimiste eel välja tulla võinud - sedasi saanuks ta vähemalt sama kuulsaks kui Savisaar oma kartulijagamisega. Populismi osas on niikuinii mõlemad suht ühte nägu...

Oma rahva poole hoidmisest on praegu lood küll väga kaugel - enne ma seda juttu ei usu, kui Viru tänav pole korralikku katet saanud. Siis räägime sel teemal edasi...

"Hea rahvas, kannatagem siis pisut, sest eri projektid algavad ja lõpevad tõepoolest eri etappidel."

- Siinkohal pean tõdema, et bYrkland räägib õiget juttu!

Tõepoolest - nii ta on.

Enamus projekte lõppevad (ehk saavad läbi) kas õigel ajal või hiljem, antud teedeprojektid aga lõpevad (ehk kärvavad) enne teostumist.

Paralleelne võrdlus: lõPPenud lühifilm vs lõPnud lehm.

"Kannatagem selle nimel, et saame oma teed ja tänavad suuresti tasuta korda."

- Kus see siis tasuta on? Preilna võiks küsida Jõhvis igapäevaselt liiklevatelt autojuhtidelt, palju nad on autoremondile ja varuosadele kulutanud. Või mudaaukude tõttu riideid määrinud kodanikelt, palju on kulunud riiete puhastamisele. Või tänavatel luid-konte murdnud inimestelt raviarvete kohta.

Tasuta lõunaid ei eksisteeri - seda võiks nõukaaja laps ometi isegi teada ju!

Ilmselgelt on tegu täieliku koonerdaja ja ihnuskoiga, kes soovib kõike tasuta saada ega taha ise mingilgi viisil lõpptulemusse panustada.

Siinkohal tuli jälle silme ette kaader eelmainitud lühifilmist, kus preilna bYrkland, olles oma personaalse tänavaaugukese kruusaseguga poolenisti täitnud, haarab uuest teemast vaimustunult plakati ning tormab Selveri ette tasuta lõunaid ja peaparandust nõudma.

Värisege, kaubandushiiud! Nagu fööniks tuhast, on teie vastu peagi tõusmas püha eesmärgi nimel võitlev kangelanna!

(miskipärast meenus siinjuures 1990ndate algusaastail ajakirjas Noorus ilmunud menukoomiks maailmaparandajast Peerukotist)

"Jõhvis on viimasel ajal nii palju tehtud - kokku hoides saame ka koera sabast üle."

- Koera sabast üle saamine on käkitegu võrreldes Jõhvi tänavaaukudest LÄBI saamisega.

Kui just bYrkland ise augutäiteks minna ei soovi - üldise arvamuse järgi muud kasu tast niikuinii poleks...

Loomakaitsjad peaksid valvele võtma - tegu võib olla ühtlasi potentsiaalse loomapiinamisjuhtumiga, kus koera saba peal talluma hakatakse!

"Meie maailm on paljuski suurem kui libagiididel ja isehakanud kõmuajakirjanikel."

- Siinkohal võiks end solvatuna tunda kõik koos minuga, varem või hiljem Ida-Virumaal ametlikult atesteeritud giidid, sest kui mina olen libagiid, siis järelikult on seda ka nemad.

Kummaline kuulda taolist juttu turismiarendajast libadirektor bYrkland'i suust.

Ning ma ei teadnudki kusjuures, et ajakirjanikuks on võimalik sündida.

Kas see käib preilna arvates nõndamoodi, et esimesena pistetakse emaüsast välja tilluke kätuke paberilehega, millel kirjas värskeltvalminud reportaazh sünnituse "köögipoolest" ning alles seejärel ilmuvad "sündinud" ajakirjaniku pea või jalad?

Kõik ülejäänud ajakirjanikud on minu teada siiski "isehakanud" - kahtlen, kas direktorikski sünnitakse. Vähemalt bYrkland'i puhul pole seda küll kuidagi võimalik märgata...

Maailma suurus omakorda on aga vaieldav mõiste. Kui oled vaimselt tänavaauku püsima jäänud (nagu bYrkland tundub olevat), siis on selge, et kui ulatad kätega korraga augu vastasservi puudutama (iga Jõhvi tänavaaugu puhul pole küll seegi võimalik), siis tunned end selle kitsalt piiritletud maailma valitseja(nna)na ning arvad, et kogu suur maailm on su haardeulatuses. Kui aga oled suutnud tänavaaugust välja ronida (nagu ülejäänud jõhvikad), siis mõistad, et maailm on palju suurem ja sinu haldusalasse jääb vaid imeväike osa sellest. Ning siis ei hakata tegema suuri sõnu suurest maailmast, kuna enda osagagi piisavalt tegemist.

Neid suure maailma staare võib enim kohata tõenäoliselt Tallinnas, Paldiski mnt 52 korpuses nr 2, kus bYrkland leiaks piisavalt endale võrdväärseid mõttekaaslasi Leninite, Napoleonide, Jeesuste, Stalinite jt "suure maailmapildiga" isikute näol.

"Ja kutsuge ikka oma sõpru-tuttavaid maakonda!"

- Hmm...olen ma kusagil väitnud, et ei peaks sõpru-tuttavaid Ida-Virumaale kutsuma???

Teine lugu on aga Jõhviga...

"Näidake kontserdimaja, näidake uut lasteaeda, kõiki neid uusi objekte, mis meie linna on viimaste aastate jooksul kerkinud; näidake linnasüdamest alguse saavat promenaadi, näidake, kuhu see välja viima hakkab, näidake ka neid auklikke teid ja nentige - kohe saab korda."

- Atesteeritud giidina ja turistidega bYrklandipreilnast rohkem kokku puutununa võin julgelt öelda, et:

* Kui kontserdimajas midagi ei toimu, siis ei huvita kedagi ka see klaaskarp linna serval. Selliseid on Eestis niigi kümneid, kui mitte sadu.

* Võsapiiril lasteaed, mille ümbruses laiutavad heinamaad ja tuiavad pilves pilguga narkarid, pole küll teab mis vaatamisväärsus - see kinnistaks veelgi muljet Jõhvist kui getost.

* Ma ei tea, kas bYrkland on arhitektuuripervert, ent ainsad, kes tema poolt välja reklaamitavaid "Jõhvi uusi objekte" vaadates vaimse orgasmi saaksid, oleks vast arhitektuuritudengid. Ja vähemalt poolte taoliste "objektide" puhul järgneks sellele orgasmile kommentaar "kuid väga sitt seks".

* Kuhu see promenaad siis välja viib? Surnuaiale! Samasse kohta, kuhu jõuavad ennetähtaegselt ka kümned Jõhvi tänavaaukudes närvid kaotanud autojuhid.

* Ning auklikke teid pole vaja turistidele ja külalistele küll näidata - nad tunnevad ja kuulevad neid isegi, kui autoga mõnda järjekordsesse tänavaauku maanduvad või põhja alt dramaatilist kriiksumist kuulevad. Vaid Valga elanikele võib taoline vaatepilt rõõmu pakkuda - nad mõistaksid, et Valgas ei olegi kõige hullemad teeolud, Jõhvis on VEEL hullem seis.

"Jõhvi areneb mühinal."

- Ma sõnastaks veidi ümber: "Jõhvi areneb kolinal ja plekikriginal."

Tulles nüüd tagasi aga mõlema teksti alguse juurde, siis saab preilna bYrkland'i labiilse mõtteheietuse Põhjarannikus kokku võtta ta oma sõnadega: "Osatav, üleolev, parastav artikkel, kus puudub objektiivsus, kus on liialdustega üle igasuguste piiride mindud ja ka valeinfot jagatud.".

Ehk teisisõnu - arenguruumi bYrklandil veel on. Kõvasti. Rohkem ruumi kui Jõhvi linna tänavaaukudes.

M.O.T.T.

Marko Kaldur

Ida-Viru giid

Veerpalu "toetuskampaania" solgib aatelisi kampaaniaid

2011-04-10T11:58:00.006+03:00

Umbes 5% Eesti rahvastikust on tabanud tõsine epideemia. Veel veidi ning on aeg välja kuulutada pandeemiahoiatused. Isegi kui nakkuspuhang vaibub, on pöördumatu kahju juba tehtud.

Enam kui 66000 inimest (loo kirjutamise hetkel) on suutnud anda hävitava löögi kõikvõimalike (sotsiaalsete) toetuskampaaniate ja üldrahvalike aktsioonide tõsiseltvõetavusele.

Kampaaniavõtted, mida muidu kasutatakse enamasti heategevuse või ülla rahvusliku eesmärgi elluviimisel, on rakendatud seadusenormide ja eetika vastu patustanud mehe kaitseks.

Süütuse presumptsioon Veerpalu puhul antud juhul enam ei kehti, sest ta on ametlikult süüdi mõistetud. Edasine ei sõltu tegelikult enam ei temast ega ka ta fännidest.

Seda aga ei taibata.

Toetuskampaania internetis.

Koheselt pärast dopinguproovide tulemuste avaldamist loodi interneti suhtluskeskkonnas Facebook Veerpalut toetav kommuun, millega sai liituda igaüks.

Kommuuni nimetus "Usume Andrus Veerpalu" näitab, et see pole mõeldud mitte niivõrd Veerpalu moraalseks toetamiseks kui faktide (ehk dopinguproovide) mitteuskumiseks ja kahtluse alla seadmiseks.

Sisuliselt on tegu mitteallumise (kodanikuallumatuse) kampaaniaga. Mõnel pool maailmas nimetatakse taolist käitumist ka mässuks.

Värskeimad näited on Lähis-Idas; Eesti minevikust meenuvad nt kooliõpilaste laamendamiseks üle läinud rahutused Tartus 1990ndate teises pooles ning Pronksiööd Tallinnas.

Mida annab taoline kampaania Veerpalule?

Kas, nagu üks mu tuttav väljendus, parafraseerin:

"Kui see Facebooki leht 100000 toetusavaldust kogub, koonduvad valgud Andruse uriinis automaatselt ümber ja proovi vastus on negatiivne."?

Vaevalt.

Kiirusekaameras kahesaja kilomeetrise tunnikiirusega vahele jäänud liiklushuligaani ei päästa ükski kampaania.

Dopinguproovides vahele jäänu mainet päästavad vaid teaduslikult tõestatud vastupidised tõendid, mitte fännide ülevoolavatest emotsioonidest tingitud meeleavaldused.

Äkki peaks sellisel juhul korraldama kampaaniad ka sportlaste Mikk Segeri ja Joosep Laiksoo "puhtakspesemiseks"?

Et kui süüdimõistetud mõrtsukale Facebooki rajatud toetuslehel on fännidelt saadud 50000 "Like/Meeldib" toetusavaldust, siis annab Vabariigi President talle armu; 100000 "Like/Meeldib" puhul kustutatakse kuritöö jäljed registritest ja meediaväljaannete online-külgedelt?

Inimketi korraldamine.

Kui aga taolise tühiasja tõttu, nagu dopinguskandaal, hakatakse suisa korraldama inimketi aktsioone, siis solgitakse sellega esmajoones "püha" Balti keti tähendust.

Aktsioon, mis pidi väjendama Balti rahvaste ja rõhutute solidaarsust, muundatakse ootamatult toetusavalduseks isikule, kes suure tõenäosusega tegutses nii ebaeetiliselt kui ebaseaduslikult.

Mis järgmisena?

Puudu on veel korjandus stiilis "Anneta Veerpalu heaks 1 euro", mille läbiviimiskulud ja teenustasud neelaks 90% tulust.

Loodetavasti nii madalale siiski langeda ei jõuta ning massipsühhoos taandub enne.

Või vähemalt suunatakse kainenedes kogutavad tulud hoopis seitsme Liibanonis pantvangis oleva jalgratturi väljaostmiseks. Nemad on hetkel ju üldse ununenud.

Tekib küsimus - milline peaks nüüd välja nägema järgmine TÕELISELT SUUR ja OLULINE aktsioon?

Öölaulupidude ja laulva revolutsiooni vaim lõhuti päevapoliitilise vabaõhupalaganiga Märkamisaeg; Balti keti mälestus määritakse Veerpalu ketikesega; Teeme Ära muundus nõukaaegseteks laupäevakuteks...

Kas järgmisena peaks kogu eestlaskond teostama kollektiivse enesetapu, et mõnda OLULIST teemat esile tõsta? Sest eelmainitud massiürituste korraldamine ei mõjuks tänu pidevatele kopeerimistele enam veenvalt ega uudsena.

Igasuguste tulevaste toetuskampaaniate latt kerkis nüüd igal juhul oluliselt kõrgemale, võrreldes varasemaga.

Ehk siis - neil, kellel tulevikus tõesti oleks abi või toetust vaja, on seda veel raskem saada. Kuna varasemad järeleproovitud kampaaniavõtted enam ei toimi või ei mõju piisavalt innustavatena.

Üks on aga kindel - Veerpalu ümber toimuva näol on tegu ülimalt huvitava sotsiaalteadusliku eksperimendiga. Uurimismaterjali jagub ses osas ohtralt.

Esiteks sotsiaalmeedia (väär)kasutamisest ning selle mõjust inimeste hoiakutele lühemas ja pikemas perspektiivis.

Samuti massipsühhoosi tulemusel muutuvatest väärtushinnangutest, kus kurjategijast saab kangelane, seaduserikkujast ingel.

Kõige tagatipuks peaks tööpõllul leiduma koht ka religiooniuurijatele. Sest toimuv on omandanud juba usuhulluse mõõtmed, kus "uskmatuid" ja "tõerääkijaid" ähvardatakse sõimu ja vägivallaga. Puudu on veel vaid tänavarahutused kahe osapoole, Veerpalu uskujate ja dopinguproovi uskujate, vahel.

Lõpetuseks ei jää muud üle kui tsiteerida üht teist tuttavat, kelle iseloomustus hullusest haaratud eestlastele kõlas nagu rusikas silmaauku:

""Mina usun Andrus Veerpalusse" grupi liikmete nimekiri oleks Nigeeria ärimeestele täiesti hindamatu allikas, et kellele meilida.".

Foto: Õhtuleht

Päeva lause

2011-03-22T11:11:00.001+02:00

"...no see ongi viimane etapp kui halvad asjad ei aja enam ei marru, nutma, vihale ega masendusse, vaid naerma..."

Jaburatest maailmalõputeooriatest ehk miks meile ei tule maailmalõpp

2011-03-16T20:04:00.004+02:00

Lumetormid Eestis ning Jaapanit tabanud maavärin on haige mõtteviisiga vandenõuteoreetikud taas pannud peagi saabuvat maailmalõppu kuulutama.
Enim leierdatakse iidsest maiade kalendrist ning selle ajaarvamise otsa saamisel 21. detsembril aastal 2012, millele väidetavalt järgneb maailmalõpp.

Järgnevalt lühike ülevaade maiade rahvast ning nn "maailmalõpust", tõestamaks maailmalõpu teemaliste hirmude paikapidamatust.

Maiade näol on tegu Kesk-Ameerika indiaanirahvaga, kes elutsesid praegustel Lõuna-Mehhiko, Guatemala, Hondurase, El Salvadori ja Belize aladel.

Maiade rahvuse ja kultuuri teket võib lugeda erinevatel andmetel alanuks ajavahemikus 2600-2000 aastal eKr. Nende hiilgeajaks jäi aga periood aastatest 250 aastat eKr kuni 900 aastat pKr, misjärel maiade kultuur vaikselt hääbus. Praegugi asustavad paljud maiade järeltulijad oma esivanemate elupiirkondasid, olles nüüd siiski vaid üheks paljudest rahvustest Kesk-Ameerika rahvastekatlas.

Maiade hiilgeajal (aastal 250 eKr kuni aastani 900 pKr) mõjutasid nad oma tegevuse ja kultuuriga mitte vaid endi elualale jäävaid inimesi, vaid ka enam kui 1000 km kaugusele jäävaid rahvaid. Hiiglaslikud linnad, mida maiad vihmametsadesse püstitasid, tekitavad oma grandioossusega aukartust tänapäevalgi. Nende linnade varemed on ühtlasi kujunenud ühtedeks populaarsemateks vaatamisväärsusteks ja turismiobjektideks Kesk-Ameerikas.

Lisaks kultuurile ja kunstile arenesid maiadel välja ka kõrgetasemelised matemaatika ja astronoomia. Täpsus, mille maiad saavutasid erinevate astronoomiliste nähtuste selgitamisel (planeetide liikumine ja muud kosmilised protsessid) jäi ületamatuks aastatuhandeteks. Alles elektrooniliste mõõteriistade kasutuselevõtt 20. sajandi keskpaigas aitas inimkonnal uuesti kirjeldada protsesse, mille maiad olid oma algeliste vahenditega juba mitu tuhat aastat varem fikseerinud.

Olgugi, et maiade teaduslik tegevus oli tihedalt seotud religiooniga, näiteks toimis enamus tempelpüramiide ka observatooriumitena, ei kiputud seda siiski vaid usulistel eesmärkidel rakendama.

Nii pärineb maiadelt aasta pikkuse piiritlemine 365,246 päevaga (nn päikesekalender), mis erineb tänapäevastest mõõtmistest vaid murdosa jagu. Paralleelselt päikesekalendriga kasutati küll ka rituaalset, 260-päevalist kalendrit, mille eesmärk oli siduda päevad erinevate rituaalide ja jumalustega.

Ajalooliste daatumite määratlemiseks oli maiadel aga loodud päikesekalendrist ja rituaalsest kalendrist täiesti erinev süsteem - pikkarvestuse kalender. Pikemalt matemaatilistel arvutusmeetoditel peatumata kirjeldab antud süsteemi see, et selle kohaselt algas maiade ajaarvamine (meie ajaarvamisse ümberarvestatult) 12. augustil 3113. aastal eKr.

Maiade taoline ajaarvamine oli jaotatud väiksemateks osadeks ehk 13 baktuniks (144000 päevane tsükkel), baktunid omakorda jagunesid 20 katuniks (7200 päevane tsükkel). Koos moodustasid need nn Suure Tsükli, mille kestvuseks määrati 5125,26 aastat.

Nii jõuamegi lõpuks nn "maailmalõputeooriani", kuna maiade ajaarvamise Suure Tsükli lõpukuupäevaks on välja arvutatud 21. detsember aastal 2012.

Siinjuures tuleb ära märkida, et konkureerivad matemaatilised arvutused on omakorda fikseerinud maiade Suure Tsükli alguskuupäevaks hoopis 7. septembri 3113. aastal eKr ja lõpukuupäevaks sellest johtuvalt 23. detsembri aastal 2012. Selle loogika järgi peaks meid ees ootama suisa kaks maailmalõppu paaripäevaste vahedega.

Paljudele vandenõudest ja maailmalõputeooriatest vaimustujatele on tänu maiade kalendri ajaarvamise lõpule nüüd tekkinud võimalus taaskord järjekordset lõppu ennustada.

Siiski tuleb nentida, et maiade endi jaoks ei tähendanud ajaarvamise ehk Suure Tsükli lõppemine mitte absoluutset lõppu, vaid hoopis uut algust. Uue ajaarvamise, uue Suure Tsükli algust, mis omakorda kestnuks taas 5125,26 aastat.

Seega oli nende arvates pigem tegu uuenemisega, muutumisega, eelmise Suure Tsükli jooksul toimunu kordumisega, mida kahjuks paljud tänapäevased paanikatekitajad on tõlgendanud kõige lõppemisena.

Otsides seoseid antud kuupäeva või maiade pikkarvestuse kalendri eri perioodide ja muude usundite ning astronoomiliste või ajalooliste sündmuste vahel, võib kindlasti leida palju teisigi huvitavaid kokkusattumusi. Näiteks kasvõi see, et maiade pikkarvestuse kalendri lõpukuupäeval ehk meie jaoks talvisel pööripäeval toimub ka päikese joondumine Linnutee täheparve keskmega. See sündmus toimub aga oluliselt tihedamini kui kord 5125 aasta jooksul.

Taolisi juhuslikke kattumisi võib leida hea tahtmise korral ka mistahes muu kuupäeva puhul, kui hakata matemaatilisi seoseid või "süsteeme" välja mõtlema. Siiski ei maksa unustada, et maiade pikkarvestuse kalender põhines puhtalt matemaatikal ning selle koostajad ei lähtunud ühestki apokalüptilisest teooriast või ettekuulutusest.

Lihtsameelsete ja kergeusklike inimeste paanikasse ajamisel on oma osa olnud ka internetil ning Hollywoodil. Nii võib internetist leida kõikvõimalikke kodulehekülgi, kus ennustatakse 2012. aastal toimuvaid vulkaanipurskeid, maa magnetpooluste vahetumist, päikesetorme, kokkupõrkeid komeediga jne.

Filmitegijad omakorda on valmis kedranud teose "2012", mille jooksul üleujutused jm katastroofid maa elanikkonna pea välja suretavad.

Eriti lõbus on teooria Maa kohtumisest müütilise planeediga Nibiru, mis just 21. detsembril aastal 2012 peaks põrkuma Maaga.

Ei saa aga mainimata jätta, et eelmine kord pidi Maa "maailmalõputeoreetikute" andmete põhjal sama planeediga kohtuma 15. mail 2003. aastal - kui paljud lugejaist mäletavad toonast "maailmalõppu" ja sellega kaasnenud katastroofe?

Kõigi teaduslike ja psühholoogiliste ennustuste põhjal osutub aasta 2012 katastroofiliseks pigem eelkõige neile, kes maailmalõpuhullusest haaratuna ise lollusi tegema hakkavad. Kainelt ning asjalikult mõtlevatele isikutele on tegu vaid ühe põneva kuupäevaga, mida vürtsitavad efektsed filmid kinodes ja narrusest haaratud lähikondsete kummaline käitumine.

Meenutagem ühtlasi, et viimane suurem maailmalõpupaanika leidis aset sajandivahetusel, erinevate "prohvetite" poolt ennustatud "maailmalõppusid" on aset leidnud aga enam-vähem igal nädalal viimase paarisaja aasta jooksul.

Seega on iga käesoleva artikli lugeja üle elanud arvestatava hulga "maailmalõppusid", millest mitmed on olnud ühtlasi vähemalt sama veenvalt või veenvamaltki põhjendatud kui maiade pikkarvestuse kalendril põhinev "maailmalõpp".

Delfi

Erki Nool ja poliitika???

2011-03-02T17:44:00.003+02:00

Käimasolevate Riigikogu valimiste käigus võiks iga Ida-Virumaa valija enne oma hääle andmist kõrvutada terminid "Erki Nool" ja "poliitik", et alljärgnevate tsitaatide põhjal mõista olukorra ja taolise võrdluse absurdsust.

"...oleks naiivne uskuda, nagu ei ohustaks rumal poliitik demokraatiat."

"Mida loota poliitikult, kelle võimete piiriks on vajutamine rohelisele või punasele nupule?"

"...poliitikud kui rahva esindajad peaksid kuuluma ühiskonna võimekama ja teadlikuma osa hulka."

"...poliitikud peaksid kuuluma ühiskonna kõige valgustatumate inimeste hulka."

"...praegu kehtiv valimissüsteem ei välista sugugi rumalate ega küündimatute poliitikute sattumist võimu juurde."

"...kui üks erakond on sellise inimese mingil hämaral põhjusel oma valimisnimekirjas kõrgele kohale seadnud."

"...üks loll poliitik võib teha rohkem kahju, kui kümme tarka seda jõuavad heastada!"

"...ka joodikutel või pättidel on õigus valida keegi (endi hulgast!) parlamenti."

"...naiivne usk, et ta on kõigiti sobiv teisi esindama ja juhtima, osutub põhjendamatuks, kõrgenenud enesehinnangust ajendatud eksiarvamuseks."

"...poliitikul, kes soovib esindada ja juhtida teisi, peaks olema põhjalikud teadmised mitte ainult mingist üksikust valdkonnast, vaid riigi ja ühiskonna toimimisest üldiselt."

"Inimene, kes tahab pürgida poliitikuks, peaks olema mitmekülgselt haritud ja nägema kaugemale oma valdkonnast, nagu ka üksnes iseenda ja omataoliste huvidest. Sellise harituse äratundmine pole aga sugugi lihtne."

"Näeme poliitikuks pürgivat inimesi, kes saavad mandaadi üksnes tänu tuntusele telešõust, seebiooperist või kollasest ajakirjandusest..."

"Oleme harjunud poliitikutega, kes kõnelevad asjadest, mida nad ei tunne üldse või mida nad Alkibiadese kombel naiivselt usuvad end tundvat."

"...ühiskonnale oluliste otsuste langetamise põhikriteeriumiks on endiselt parteikontorite heakskiit, mitte analüüsivõime ega faktipõhine argumenteeritus?"

Tsitaatide allikas: "Margus Vihalem: poliitik - ignorant, simulant või… asjatundja?"
Foto: Postimees

Valimised 2011 ja Ida-Virumaa

2011-02-23T10:29:00.005+02:00

Vaadates 2011. aasta Riigikogu valimiste Ida-Virumaa kandidaatide nimekirja, tuleb tõdeda, et hoolimata üksikutest säravatest "pirnidest" Ida-Virumaa tunneli lõpus valgust veel ei paista.

Rohelised ja vabatmehed Ida-Virumaalt tõenäoliselt ühtegi Riigikogu kohta ei saa, selleks on nimekiri liialt laialivalguv ja üldsusele tundmatu.

Puudu jääb ka särtsust ja asjalikkusest - vaid ühe rahvamehest kandidaadi (Enn Käiss) aura roheliste tulemust ei päästa.

Isamaa ja Res Publica Liit hävitab kogu lootuse juba eos.

Mingisuguse sportlase (Erki Nool) esinumbriks toppimine näitab ilmselgelt mõnitavat suhtumist Ida-Viru valijatesse. Tundub, et Isamaaa ja Res Publica Liidu peakontori arvates pole Ida-Viru valijatel ei ajusid ega mõtlemisvõimet ning seetõttu topiti nimekirja etteotsa teisejärguline meediastaar (sarnast mõtteviisi demonstreerib naabermaakonnas Lääne-Virus Keskerakond). Seda võiks tõlgendada ka kohalikele elanikele lihtsalt näkku sülitamisena.
Kuitahes pädevad ei oleks ka järgnevad kandidaadid (Erika Kruup, Tiit Salvan, Avo Kiir), kaotab see nimekiri tänu Ida-Viru seisukohalt kasutule esinumbrile igasuguse tõsiseltvõetavuse.

Isamaa ja Res Publica Liidu teivas on seega neil valimistel kahjuks liiga pehme. Loodetavasti võetakse oma eesootavast kehvast valimistulemusest õppust ning järgmine kord on nimekirja "kroonimas" mõni tõsiseltvõetav ja asjalik maakonnaga seotud kandidaat...

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna nimekirja puhul võib märgata juba tõsisemat lähenemist ning soliidsemat suhtumist valijatesse.

Sealt leiab nii kohalike oludega hästi kursis olevaid inimesi (Etti Kagarov, Arno Rossman, Riho Breivel) kui ka keskpärasest sportlasest oluliselt kõrgema intelligentsiga kandidaate (Jaak Allik).

Ka on sotsidel lootust nn muukeelsete noorte häälte kogumiseks Eestisse positiivselt suhtuva noore kandidaadiga (Jevgeni Ossinovski).

Üldkokkuvõttes on tegu ühega kahest nimekirjast, millele Ida-Virumaa tulevikule mõeldes üldse hääle anda võiks.

Reformierakonna puhul on samuti suuremas jaos tegu tugevate ja asjalike kandidaatidega (Rein Aidma, Bruno Uustal, Merike Peri, Aivar Surva), kellele tõenäoliselt hääle annaks.

Kuigi oravatelgi on esinumbriks ilmselge "peibutuspart" (Kristiina Ojuland), siis korvab selle teadmise nii tema Ida-Viru päritolu kui ka kogemustepagas ja pädevus poliitikas.

Koos Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga ongi Reformierakond teine potentsiaalne häälesaaja.

Kui Isamaa ja Res Publica Liit hävitas oma nimekirja tõsiseltvõetavuse Tallinnast pähemääritud esinumbriga, siis Keskerakond on suutnud seda teha aja jooksul üldisemalt.

Paar asjalikku kandidaati (Lembit Kaljuvee, Tiit Kuusmik) ei päästa osa ülejäänud nimekirja liikmetega kaasas käivast korruptsioonihõngust ja klounimainest.

Fakt aga on, et kopsaka häältesaagi kogub Keskerakond Ida-Virumaal niikuinii.

Ülejäänud nimekirjadest on vaid Rahvaliidul veel mingisugune õhkõrn lootus Ida-Virumaalt koht Riigikogusse saada.

Kahjuks jääb nimekirjal endal aga tugevusest vajaka ning asjalik kandidaat (Urve Erikson) on suisa nimekirja lõppu surutud. Rahvaliidu ainsaks suureks plussiks võib lugeda, et nende peaministrikandidaat (Jaan Toots) kandideerib just Ida-Virumaal - sellist au ei ole siinkandis ammu olnud.

Ülejäänud nimekirjadest ja kandidaatidest pole mõtet rääkidagi, Riigikokku saamise tõenäosus on neil ümmargune null.

Kokkuvõttes saab öelda, et kui jätta kõigist nimekirjadest välja tolad, hämara taustaga sellid ning Ida-Viru maakonnast või riigivalitsemisest väheteadvad isikud, siis saaks küll kokku Ida-Virumaale eraldatud mandaatide jagu asjalikke ja tõsiseid kandidaate.

Kahjuks tuleb aga tõdeda, et neist pädevatest kandidaatidest on reaalne võimalus Riigikokku pääseda (ja seeläbi Ida-Virumaale riiklikul tasandil kasulik olla) vaid üksikutel.

Selle asemel lollitatakse rahvas ära tsirkuse ja leivaga ning kasu maakonnale jääb taaskord pea olematuks.

NB! Antud arvamusavaldus põhineb isiklikel kogemustel ja/või teadmistel nimekirjades olevatest kandidaatidest ning ei esinda ühegi erakonna või survegrupi huve.

Valimisnimekirjad internetis: www.vvk.ee/riigikogu-valimised-2011

Valentinihuinjaa

2011-02-14T00:00:00.006+02:00

Eesti mees on odav ja massipsühhoosile alluv mats!
(Täpsustus: tänasel Valentinipäeval, mida tund edasi, seda rohkem tundub, et ka eesti naine on seda)

Kaks korda aastas leitakse aega, et naistele lilli kinkida ja komplimente teha: naistepäeval ja valentini- ehk sõbrapäeval.
Muul ajal aga... "Uuups...kas mu naisel oli eile sünnipäev ve?"

Mõttetus.
Kui ei olda võimelised rohkem kui kaks korda aastas naisi meeles pidama - siis pole mõtet seda üldse teha!

Seda on lausa rõve vaadata, kuidas neil kahel kuupäeval lillepoodide ees looklevad järjekorrad meestest, kes lillesülemite abil kas kiiret keppi loodavad - või lillede kinkimise unustamise korral kodus naiselt hoopis kepiga üle küüru saaksid.

Nii odav. Nii vastik. Nii väikekodanlik. Nii eestlaslik.

Nagu indulgentsi ostmine pattude lunastamiseks, et kuidagigi andeks saada sõprade-tuttavate-kallima(te) vahepealsel perioodil ära unustamine...

Matsikari!!!

Naised võiks pista meestele, kes neil kahel päeval (ja ainult neil, mitte ülejäänud päevadel aastas) lilli kingivad, sellesama lillekimbu sinna, kus Angeli püsiklientidel põhiline "liiklus" käib.
Sest need lillikinkivad matsid ei ole muud väärt lihtsalt!!!

Ja leidku naised endale pigem sõbrad-tuttavad-kallimad, kes peavad naisi tähtsateks ka ülejäänud ajal, mitte vaid siis, kui meedia ja ühiskondlik "harjumus" seda pähe tambib!

MINA parem jätan neil kahel päeval soovid soovimata ja lilled kinkimata, kui et ühinen halli ja matsliku proletariaadimassiga, kes muul ajal ei taipa kinke ja komplimente jagada!
Minu lähedane tutvusringkond on mulle rohkemat väärt, kui vaid odav meelespidamine ainult kahel päeval aastas.

Ning mul on KÕRINI sellest, et telefon piiksub lakkamatult, saades sõnumeid krt teab kellelt.
Või MSN vilgub järjekindlalt, kui mingi kulunud sooviga ilmub välja keegi, kes pole kuid või aastaid rääkinud.
Ning e-postkast ummistub kirjadest, kus korduvad ühed ja samad nürid luuletused.

Kui teil, mu kallid "sõbrad" ja "sõbrannad", ei tule pähe mulle tähelepanu rohkem pöörata kui kord aastas (no OK, edumeelsemad suudavad ka sünnipäeva meeles pidada), siis säästke mind palun ka täna sellest odavast ja läägest valentinipäeva-sõbrapäeva ilast!!!

NB! Üldse võiksite endale selgeks teha, et tegu ei ole mitte "sõbra"päevaga vaid valentinipäevaga: "Miks tähistatakse Eestis sõbrapäeva, mujal maailmas aga valentinipäeva?"

Partnerivaliku põhitõed

2011-02-08T14:27:00.003+02:00

"Eeldades, et me valime endale presidendiks targa ja väärika mehe või naise, võiksime samas ju loota, et presidendil on jätkunud ka isiklikus elus partneri valikul niipalju oidu, et tema abikaasat saab riigi huvides otstarbekalt rakendada - kui see abikaasa niikuinii juba olemas on."

"...saaks tulevikus Kadriorus olema raske malbekesel, kel puudub oma arvamus ja soov ise midagi teha."

"Presidendi abikaasa ei ole lihtsalt kuulsa mehe naine. Presidendi abikaasast saab arvamusliider niikuinii, meeldib see siis kellelegi või mitte."

"Loomulikult peaks presidendi abikaasale jääma soovi korral võimalus jätkata oma senise eluga. Iseasi, kuidas selline otsus mõjutaks presidendikandidaadi konkurentsivõimet."

Elo Odres
www.postimees.ee/?id=384798

Nojah siis...

2011-02-05T16:15:00.010+02:00

Lugu sellest, kuidas mind jälle paika pandi...

K. ütles:
Eilne vestus minu juures. Ilus noor tüdruk minu Facebooki kontol kondamas. Nimetagem teda lihtsalt T.
T.: "OMG kui ilus mees! Kes see on?"
K.: "Aaa, see... Marko Kaldur."
T.: "Appi kui ilus!!!"
K.: "Aga s**a iseloomuga..."
T.: "Nii ilus - arvata võib, et paha iseloom..."

Eesti nägu

2011-02-04T21:26:00.001+02:00

"Kuramus, ma tahan Eestis elada! Kui ma tahan Aafrikas elada, siis ma lähen Aafrikasse! Kuskil tuleb piir vastu. Mina tahan, et Eesti oleks Eesti nägu."

"Eluslooduses on immuunmehhanism: võõrkeha tõrjutakse organismist välja ja oma hoitakse ligemal. Globaalse inimesearmastusega liiga kaugele minnes ei jää meist midagi järele."

Jaak Aaviksoo

Eesti Ekspress

Tulevikunägemus

2011-02-02T21:05:00.001+02:00

"...siis kui sa vana ja väeti oled ja seisad vöötraja juures ja ootad, et keegi sind üle laseks, siis näed, sõidab mööda ilusa autoga noor kutt, kelle auto rataste alt muda pritsib ja kõrvalistuja aken avaneb ja mingi vanamuti karjub jee, kaldur, kuhu suundud, vanadekodusse? a ma klubisse noortega..."

Päeva lause

2011-02-01T18:54:00.000+02:00

"...ära alahinda ajudeta naisi...neist on saanud võrdõiguslikkuse volinikud ja europarlamendi liikmed jne...mis see pood siis juhatada pole..."

Tuhvel

2011-01-24T12:11:00.002+02:00

Nobeli kirjanduspreemia laureaat John Steinbeck on öelnud: "Keegi pole nii üksildane kui kõvasti abielus mees". (romaanist "Me tusameele talv")
Äraseletatult tähendab see kõvasti abielus mees oma naise tuhvlialust.

Teame, et kaugeltki kõik mehed ei võta endale naist, vaid hulk naisi võtab endale mehe. Võimukatel naistel - sageli on nad üsna madala haridustasemega - on kohe eriline vaist leidmaks paljude isaste hulgast üles just see mees, kes on oma käskijannale kõiges ja alati kergesti allutatav. Ja ükski arukas mees ei seo oma elu endast targema naisega. Nii nad siis teineteise leiavadki.

Nendel mehikestel - ärgem nimetagem neid kohe tossikesteks - võib omajagu abieluaastaid olla lausa imetlusväärne taluvusvõime, tänu millele kooselu püsib. Ent ükskord hakkab nende pidev ja nüristav alistumine ning kõigega leppimise jõud ometi tiidsasti kahanema. Pikapeale sünnib pöörane igatsus mingi teistsuguse ja mis tahes muu elu järele - peaasi, et saaks võimalikult rohkem viibida eemal oma kodust ja naise lõpmatust tänitamisest, kamandamisest ja ettekirjutustest. Võib-olla tooksid leevendust tekkinud olukorda järgmised soovitused.
Leia endale mõni meessoost sõber, kes samuti põeb naise ülemvõimu all, ja kurtke teineteisele oma rasket saatust. Jagatud mure on teatavasti pool muret.
Kirjuta iga päev vihikusse sõna-sõnalt üles kõik oma naise korraldused, lisa kuupäev ja kellaaeg ning "unusta" see päevik justkui kogemata kuskile laokile, et naine sellega tutvuda saaks. Võib-olla hakkab ta ühel momendil aduma, et midagi on tema kodus ikka väga untsus.
Kui naine sinu peale karjuma hakkab, ära kaota enesevalitsust, sest see oleks kindlaim märk, et loovutad võidu temale. Pane raadio nii kõvasti mängima, et see summutaks naise kisa.
Kirjuta seinakalendrisse vastava päeva juurde need naise kirumissõnad, millega ta sind ristinud on.
Tuleta naisele aeg-ajalt meelde, et lõputust rääkimisest, ammugi siis riidlemisest ei tohi kunagi saada elamise ega armastuse aseaine. Ütle, et sul on sellest kõrini ja lähed pubisse, kust tuled viisakal ajal kombekalt koju tagasi. Ära ähvarda, jää vaikseks ja tagasihoidlikuks.
Kui naisel on kombeks avada sinule tulevaid kirju, saada kord endale ise kiri, mille ümbrikule maalib naiseliku käekirjaga aadressi keegi su tuttavaist. Kirjas on ainult sinu enda kirjutatult: "Jälle avasid minu kirja - see on seadusega karistatav." Pane tähele: naine vaikib selle kirja tuleku hoopis maha.
Kui naine ütleb, et ta ei tea, mida sinuga teha, lohuta teda kaastundlikult ja lausu midagi vaimukat, näiteks: "Pole viga, isegi suurel Leninil oli teos "Mida teha?".".
Kui naine jagab korraldusi, kuidas peaksid end riidesse panema, võta end alasti ja ütle rahulikult: "Nii… Hakkame siis päris otsast peale. Kõigepealt… mis?"
Ära jäta endast kunagi mingi möku mehe muljet. Mida alistunum oled, sest raskematesse ahelatesse sind pannakse.
Kui naise terror ikka ei vähene, leia endale uus naine!

Kalle Mälberg on Delfis kirjutanud: "Üks tubli sõda on hulga parem kui seitse aastat sitta rahu."

Delfi

* * *

Lugu elust enesest:
"Ervin tuhvlialune": www.travelspiders.blogspot.com/2009/03/ervin.html

Tsitaat elust enesest:
"Naine on suss ja mees on jalg, mis seda sussi liigutab."

Õige poliitika

2011-01-08T12:52:00.000+02:00

Lõpuks ometi öeldi ka avalikult välja tegelikkus - et õiged poliitikud ei lase end kõigutada erakondade noorteorganisatsioonide või poliitikuhakatiste vastastikusest räuskamisest, vaid viskavad eraelus koos viina ja leili, hoolimata meedias või mujal demonstreeritavatest maailmavaatelistest või poliitilistest erimeelsustest:

"Peaksin vist ütlema et Eesti parteijuhid ei räägi eraelus loosungitega. Suuremad kalad on väga head inimesetundjad, paljunäinud ja pragmaatilised struktuuri juhid."

Hans H. Luik
"Savisaar teab, et meie meedia ei kõiguta tema valijaid"

Vox Populi

2011-01-06T16:53:00.000+02:00

"Kes ütles, et kommenteerijaid ei tasu lugeda? Vale! Just arvamuste vabajooksus, suurest tigedusest tatti pritsivates, lollides, kohati naiivselt siirastes, aga üksikutes tummistes, kõneleb vox populi, vox dei."

Kalle Mälberg
www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/kalle-malberg-eesti-rahvas-vihkab-oma-valitsejaid.d?id=37891153

Talvejutt

2010-12-31T15:05:00.001+02:00

Talve saabudes meenutagem olnut, möödunud talvesid, käredat pakast, vööni lund ja põnevaid juhtumisi kõige selle keskel...

Mõnus on olla sügaval metsade ja rabade rüpes, kaugel igasugusest tüütavast inimasustusest ja lärmakatest majapidamistest, keset ürgset loodust ja täielikku rahu ning vaikust...

Öösel käisin täiskuuvalgel metsa all jalutamas.

Loodus oli sama valge kui päeval - silm seletas iga väiksematki detaili: oksi, heinakõrsi, käbisid puudel, puujuurikaid jalge ees.

Metsaalune, teerajad, võsastuvad heinamaad - lumi sätendas ja helendas kõikjal ebamaiselt sinaka kuu valguses.

Üles vaadates nägin taevas miljoneid tähti.

Linnas elades ei näe sellist vaadet kunagi - siin metsas aga ei sega ükski valgusallikas tähistaevast täies võlus imetlemast.

Mõnigi täht jõudis sellal, kui taeva sünkjasse mustusesse pilgu puurisin, valge jutiga alla langeda. Ei hakanud siiski midagi soovida, sest mul on juba kõik olemas, mida tähtedelt küsida võiks.

Korraga kaikus kaugel raba peal huntide ulg.

Kaugel nende pesa paikneda ei saa, seda tõendas ka valju ja kõrvukriipiv ulg. Kusagil siinsamas lähedal nad elavad - juba sügisel nägin korduvalt hundiema koos kutsikatega majaõuel ringi uitamas, kord varjudesse kadudes, kord valgussõõris ülbelt inimesele otsa vaadates. Nüüdki olen huntide jälgi maja ümber ja metsa all korduvalt tähele pannud, õhtu hakul võsa veerel märgatud hallid kogudki kuuluvad tõenäoliselt neile.

Lähemalt metsa alt kostus teistegi loomade tegutsemishääli.

Vaikset nahistamist ja nohistamist kõlas sealt, kus loomade toidupukk. Küllap tegutses seapere või kitsekari kõhu täitmisega.

Ning aeg-ajalt kajas kõrvu ka tasast niutsumist-siutsumist - pisemadki loomakesed olid alles või juba liikvel, et öö hakul endale toitu otsida või paaritumiseks omasugust leida.

Muus osas valitses aga metsas täielik vaikus. Peale loomade üksikute tegutsemishäälte polnud ühtki muud heli ega häält kuulda.

Vaikus oli nii sügav, et tegi suisa kõrvadele haiget - linnalärmi ja pideva taustamüraga harjunul pole lihtne nõnda korrapealt ümber harjuda põlismetsa tumma ööga.

Maja juurde tagasi sammudes silmasin selle kuma juba kaugelt.

Algul õrna ebamäärase valgustäpina, siis aga hakkasid ühtlasest valgusest eristuma küünlad aknalaudadel ja trepil ning tõrvikud õuel puude all. Kogu hoov oli täis hubast kollast helendust, mis väreles ja peegeldus vastu nii lumelt, majaseintelt kui puuokstelt. Korraks tundus, nagu astunuks ma keskaegse linnuse hoovi - niivõrd meenutas selline pehme valgus ammuseid aegu.

Tunde hiljem kustusid viimasedki valgusallikad õuel ja kõikjale vajus sünge must pimeduseloor.

Kui siis viimasedki tuled kustutasin ja hiirvaikselt trepil seisin, oli kuulda loomade hääli suisa siitsamast, maja külje alt.

Jõetaguse metsa varjust kõlas vaikset röhkimist ja ragistamist - sealses madalas võsas tavatsevad metssead ööbida. Kärssninade uneeelsed askeldamised ja pesasättimised on üle jõevee selgelt maja trepile kuulda.

Hommikul, kui piisavalt vara ärgata ning pingsalt samasse suunda vaadata, siis võib näha mustjaspruune selgasid heina sees liikumas ja kõrgema metsa alla kadumas.

Korraga kostus kõrvulukustav ragin.

See ei saanud kaugelt tulla - vast kõige rohkem saja meetri pealt.

Midagi suurt vajus seal läbi hapra jõejää ning läbivajumise ja veest väljarabelemise hääled olid selgelt läbi pimeduse kuulda. Oli see nüüd turske kult või suisa põder, seda häälte põhjal nii lihtsalt selgeks ei tee.

Natuke aega jääraginat, siis kadusid kiired sammud taas pimedusse.

Veidi veel pimeduses seistes hakkas kõrv eristama imetasast nahinat ja pehmeid samme.

Needki tulid siitsamast, kord kostusid maja nurga tagant, siis aia servast, siis puude alt. See ei saanud olla keegi muu, kui hundipere - teised loomad nii maja ligi ei trüginud.

Huntidel oli aga oma huvi ja stiimul mängus.

Nimelt Crack.

Sügisel valisid nad mu koera oma potentsiaalsete ohvrite nimekirja ning sellest saati kohtab hundiperet igal öösel maja juures. Nad ootavad hetke, mil tähelepanu hajub või Crack liigses uljuses majast liiga kaugele sammub - et siis kiire lõppskoor teha.

Kuid õnneks Crackil mõistust jagub.

Muidu nii julge ja uudishimulik, hoidub ta öisel ajal targu peremehe jalgade juurde ega astu ühtegi liigset sammu pimedusest kostuvate helide poole.

Küllap tema silm märkab, nina haistab ja kõrv kuuleb palju paremini seda, mis ümberringi toimumas. Ning kogu saadava info põhjal jõuab karm reaalsus selle pisikese koera pähegi.

Ometigi on uudishimu tal siiski hirmust hoolimata alles - trepil seistes püsivad kõrvad pingsalt kikkis, koon nuusib pidevalt uude suunda, silmad jälgivad tähelepanelikult ümbritsevat pimedust.

Huvitavaks ja närvekõdistavaks elamuseks kujuneb vaikne automürin metsateel.

Maja juurde toovale rajale igaüks ei satu - see on tupiktee, millele maanteelt keegi pööratagi ei oskaks. Nõnda tekitab iga sellelt teelt kostev ebaharilik hääl uudishimu ja muudab tähelepanelikuks.

Kuigi pea kilomeetri ulatuses on tee maja juurest nähtav, pole ometigi autotulesid kusagil märgata. Kes iganes seal pimedas liigub - ta on kas hulljulge, kardab oma tulekut paljastada või tunneb teed väga hästi.

Veidi hiljem kostub veidi kõvemat müra ja hetkeks nagu vilksaks teelt valguski.

Küllap pööras salamisi majale lähenenud juht eestpaistvaid majatulesid nähes oma masina ümber ja suundus mõne teise majapidamise juurde sügaval metsas.

Miks - seda teab vaid too juht ise.

Arvukad legendid metsade rüpes aset leidnud "vahejuhtumitest" aga sunnivad veel tükk aega hiljemgi tähelepanelikult metsateed jälgima.

Südaööl enne uinumist jääb vaid viimaks vaid üksik küünlake kamina peale põlema. Õrn leek heidab tuppa varjusid, valvates mõnusat und. Ja uni tuleb magus - hoolimata sellest, et toas alla kümne kraadi sooja on.

*

Hommik saabub kargena.

Soojas voodis on nii mõnus ärgata, eriti kui hommikupäike otse aknast silma torgib. Hingeaurupilved, mis tekivad, ei motiveeri kuidagi teki alt välja pugema. Ent siiski - vaja ahi küdema panna ja korraks välikemmergus käia.

Riietumine see eest toimub ahvikiirusel ja enne kui jäised riided külmavärinaid tekitada jõuavad, on lihased käbedatest liigutustest juba soojad.

Õues on kõik valge.

Lumi ja jää ja härmatis säravad pilvitust taevast paistva päikese käes. Lume helk on nii terav, et paneb silmadki valutama.

Puuoksad on kui eredad kristallid, pildudes sädemeid igas suunas; rohulibledki, mis lumest paistavad, säravad kümnetes eri värvitoonides.

Natukese aja pärast tõuseb korstnast suitsulipp noolsirgelt taeva poole.

See tähendab vaid üht - ees on ootamas veelgi pakaselisemad päevad ja ööd. Sestap vaja maja juba varahommikul kütma hakata, et õhtuks soe ase garanteeritud oleks.

Aurav kohvikruus käes teeme Crackiga tiiru ümber maja.

Seal, kus õhtul veel puutumata lumi valendas, märkab silm nüüd loomajälgi. Kuigi - vähem kui tavaliselt - sest koera majas viibimine peletab mõnegi arama metslooma kaugemale.

Kohv joodud, ootab ees väike jalutuskäik ümbritseva metsa alla.

Käime läbi paigad, kust kust öösel raginat ja samme kostus.

Lumes on näha suuremaid ja väiksemaid jälgi. Alates hiire peenikesest jäljereast kuni põdra massiivsete sammudeni. Üle jõe paistab sigade poolt üles küntud uudismaa, värskemad mullahunnikud tähistavad kohta, kus möödunud ööl kärssasid kulutati.

Märjemate kohtade peal heinamaal ja luhtadel märkame loomade raskusest murdunud jääd ja lahvandusi.

Jõejääski leidub paar suuremat ja värskemat auku - tõenäoliselt ei osanud põdrad hinnata jää paksust ja said kena talisupluse osaliseks.

Ning lõpuks hundijäljed.

Need ajavad Cracki pöördesse. Tema karv läheb turri (uskumatu, et sellise paksu kasuka puhul see üldse võimalik) ning nina käib pingsalt piki jäljerida.

Heameelega tormaks ta nüüd jälgi mööda minema - päevavalges on ju julge koera rind rasvane. Ent käsk peremehe juures püsida ja kerge alateadlik hirm hinges, hoiab koera siiski nägemisulatuses.

Nii möödub Metsamajas päev päeva järel.

Sügaval metsas, loomade seltsis ja pakast trotsides, pimeduses ekseldes ja eredas päevavalguses uidates.

Rahulikult ja mõnusalt, lõõgastavalt ja mugavalt.

Ja ega ei tihkagi tagasi linna minna - niiviisi metsas on hea puhata ja aega surnuks lüüa...

------

Kas tahate teada, mis tunne on pakasega õues s***l käia?

Mina nüüd tean.

Kui ka teada tahate, siis küsige...

------

Vastu tulles paljude soovidele, siis nüüd ka eellugu Metsamajja tulekule...ja kõik põnev, mis pärast toimunud... ;)

NB! Tegu on tegelikult igatalviste kogemustega nii Metsamajas kui mujalgi metsaonnides - aga kuna selgus, et VÄGA PALJUDEL pole aimdustki, mismoodi elu talvises metsas välja näeb, siis panen seekordsed elamused kirja ja jagan neid lahkelt kõigi huvilistega.

Niisiis.

Metsamajja saabudes näitas kraadiklaas õues -6 kraadi. Toas oli -4 kraadi. Ja KÖÖGIS OLI -8 kraadi. Söögitegemise soov kadus koheselt.

Usina kütmise järel saavutasin 24h möödudes toatemperatuuriks ca 5 kraadi. Õues oli -8 kraadi. Ja KÖÖGIS OLI -10 kraadi. Kiskus väga sedamoodi olukorraks, et suren nälga, sest köögis ei kannatanud üldse viibida.

Toaski istusin arvuti ees jope seljas, müts peas ja kindad käes.

Oi, millised porrid kirjavead tulid, kui kinnastega klaviatuuril tippisin...

Nohjah. See ei olnudki tegelikult kõige hullem asja juures.

Palju lõbusamaks elamuseks kujunes välikemmergus käimine.

Noh - kergemad hädad sai aetud kiirkorras nurga taga lumeussidele koopaid rajades.

Aga kui tõsisem istumissoov peale tuli, siis pidi ikka paberirull näpu vahel väikese abihoone juurde kõndima.

Pimedas minnes ka küünal käes loitmas (nagu mõnes haldjafilmis, kus haldjad uitavad küünlavalgel läbi põlislaante...kuigi siiski mitte peldiku poole...vist), et ikka näeks, kuhu istuda.

Noh, seda ma vast pikalt kirjeldama ei hakka, et milline tunne see on, kui s*** p***e külge jäätub. Kasutage oma kujutlusvõimet!

Erinevalt sarnasest situatsioonist suvisel ajal, ei lange talvel õndsusohe huulilt mitte potile istudes, vaid sealt tõustes.

Nii. Kütmisest veel veidi. Ahju kütmist mõtlesin...

Kuna liigagar puude alla loopimine võiks ahju ja korstna puruks lüüa, siis tuli rahulikult kütmisele läheneda.

Mis omakorda tähendas seda, et toatemperatuur püsis visalt allpool 10 kraadi ning hommikuks langes veelgi madalamale.

Sestap venisid igal hommikul ärkamised planeeritust mitu tundi pikemaks - lihtsalt niivõrd mõnus oli vedeleda soojas pesas, hingeaurupilvedest erinevaid kujundeid puhuda ning päevaseid tegevusi MÕTETES ellu viia.

Sellest, mismoodi viimaks voodist välja ronides edasised asjad ahvikiirusel toimusid, ma juba kirjutasin eelnevalt...

Kaevust vee toomine oli ka iga kord parajalt närvesööv protseduur.

Seda seetõttu, et vesi panges kippus ära jäätuma - mistõttu esimese asjana tuli kuidagi jääst lahti saada, et vedel vesi ka pange mahuks.

Selle tulemusel on nüüd õue peal kümneid pangekujulisi jääskulptuure, mille sisse ma (nutikas nagu olen!) õhtul küünlad pistsin.

Päris kena valguse ja värvidemäng tuli sellistest jäistest laternatest.

Ongi lood päevaste toimetustega enamvähem ühelpool.

Sest öö saabub siin punkt kell 17. Ehk siis niipea, kui pimedus maale langeb, pole õues enam suurt miskit teha peale küünla- ja tõrvikuvalguse imetlemise ning metsloomade häälte kuulamise.

Loomi liigub maja ümber aga palju.

Nagu enne mainitud, siis sigade röhitsemine on igaõhtune unelaul - käisime Crackiga ka nende magamiskohta uudistamas, see asub vaevalt 150 meetri kaugusel majast. Kärssade maantee aga kulgeb suisa õuevärava eest mööda...

Põdrad majale väga ligi ei tiku. Kõigest paarisaja meetri kaugusele.

Nad ajavad seal omi asju - nt. hõõruvad sarvesid vastu puid (uued sarved alt kasvama hakkamas ja värsked sarvemüksud sügelevad), tekitades sedasi käsisae kriipimist meenutavaid saundiefekte.

Rebased. Nohjah.

Ma juba arvasin, et muud loomad on nad siit ära peletanud. Aga tutkit!

Õhtul klähvisid teised kohe siinsamas - üks paarikümne meetri kaugusel ühel pool aia servas, teine aia vastasservas.

Crack vahtis, tölpa ilme näol, saamata aru, mis kummaline haukumine see küll on: kõlab nagu koer, haiseb nagu rebane.

Ja meie mõlema lemmikud - hundid!

Cracki lõhn võeti taaskord üles ja kahel õhtul juba vilksasid suured kogud käbedalt valgusvihkudest eemale.

Huvitav, kas hasart on see, mis meelitab neid minu koera jahtima? Sest toitu metsa all jagub - ainuüksi see seakari siin annaks korraliku pidulaua mõõtmed välja...

Täna õhtul lisandus senikohatud-nähtud-kuuldud loomadele veel üks kohalik elanik.

Kummitus.

Astusin pimedas õuele - ja korraga käis katusel hirmus raksakas.

Justnagu oleks sinna visatud suur kivi või vajunud karu läbi katuse või peksnud ilves ahastuses peaga vastu katuseplaate.

Ent - mitte ükski versioon ei pidanud paika.

Polnud jälgegi, kedagi ei liikunud, kõikjal valitses raksatuse järel rahu ja vaikus.

Et siin majas varemgi kummalisi samme kuulda on olnud, nähtamatud käed riietest kiskunud jms. kõhedusttekitavat aset leidnud, siis ei jää muud üle, kui katuselt kostnu kummituste süüks ajada.

Siitmaja kummitustest kirjutan millalgi pikemalt ka oma uues raamatus, ligilähedastest kummituslugudest võib iga huviline lugeda aga mu sellesuvisest raamatust "SALAPÄRANE EESTI" (vaata raamatut)

Ahjaa.

Üks väga huvitav elamus on siin ihu harimine ehk enda pesemine.

Suvel on lihtne - mauhti jõkke, seep-shampoon peale, mauhti loputama, kogu moos.

Talvel see nii lihtne ei ole. (kui just talisuplejaga tegu pole).

Kõik algab vee soojaks ajamisega.

Selleks tuleb minna pakaselisse kööki. (loe köögi temperatuuride kohta uuesti eestpoolt).

Kui pajatäis vett soojaks saadud, siis kausside kolinal trepile minek.

Edasine vaatepilt on selline, mida jaapani turistid agaralt filmima kukuks, samal ajal pilku sündsalt kõrvale pöörates.

(õnneks aga siiakanti jaapani turiste ei satu, muidki uitajaid suht vähe - nõnda saab pesemisprotseduuri suht segamatult läbi viia).

Et pakane kõdistab ja varbad lumes jäätuvad, siis möödub peseminegi ahvikiirusel.

Soe vesi kehale, kiiresti shampoon ja dushigeel peale, kiire hõõrumine (et pealevalatud vesi vahepeal jäässe minna ei jõuaks), seejärel juba leigeks muutuda jõudnud vesi kehale, kiire loputus, kõrvadest shampooni koukimine (tegelikult võiks seda ka toas teha, aga ma liialt esteet selleks) ning libisedes-komberdades toa poole lippamine.

Aga see eest on nii mõnus (ja niiiiii külm) pärast puhtana toas väriseda!

Muidugi võib ka jões ujumas käia.

Talvel on selleks kolm enimlevinumat viisi:

1. Mittevabatahtlik ujumine.

S.t. siis jää tugevuse valesti hindamine ja seejärel täisriietuses vette plartsatamine. Ei soovita kellelegi - ent igaüks peaks seda vähemalt korra elus kogema. Siis teate ka, millest ma räägin...

2. Vabatahtlik saunajärgne ujumine.

Leiliruumist kuuma kehaga jääkülma vette kargamine on üks mõnusamaid asju, mida talvel saunas käies teha saab. Soovitan kõigile - ja igaüks peaks seda vähemalt korra elus kogema. Soovitavalt mitu korda. Siis teate kaasa rääkida ja teistelegi kiita...

3. Vabatahtlik mittesaunajärgne ujumine.

See kvalifitseerub juba "kiiksude" valdkonda. Ja "kiiksusid" mul jagub.

Ehk siis - täna sai ka see järgi proovitud. Jooksusammul 15 sekundit majast jõeni, 30 sekundit vees, 10 sekundit tagasi majani (kusjuures füüsikaseadusi arvestades ei tohiks kuidagi 10st sekundist jaguda selle teekonna läbimiseks), paks rätik ja soojapoolne ahi ning nüüd viimase boonusena "köh-köh-köh".

Palju õnne mulle, kui haigeks jään!

(Loll saab kirikus ka peksa jms. vanasõnad ka sinna otsa...)

Paar sõna räägiks vahepeal veel ka oma eesrindlikust "valvekoerast".

Käisin just päevikukirjutamises pausi tehes korraks õues. Lumeusside teema, noh.

Ja nagu ikka pimedal ajal - Crack otsustas, et tema eesliinile ei trügi vaid jääb kindluse väravaid kaitsma.

Ehk siis - ei sammugi majatrepilt eemale.

Kui viimaks suutsin ta kaugemale meelitada, siis püsis vaikselt ja vaguralt mu jalgade juures.

Oh, miks ei võiks ta nii kuulekas kogu aeg olla - nt. linnas või kuskil rahvarohkes/koerterohkes kohas jalutades???

Niipaljukest siis samojeedi koerte "valvefunktsioonist".

------

Metsamaja - live!

30. dets.

14:30

Metsamaja.

Pärast korduvat kinnijäämist, teelt välja libisemist, metskitsest peaaegu praematerjali valmistamist ning suurematsorti lumeloopimist lõpuks Metsamaja manu.

Toatemperatuur -6 (miinus kuus) kraadi.

Hangede kõrgus ca 40 cm.

Lisaks kamikadzest metskitsele nähtud veel ühte kitse ja ühte ilvest.

Huvitav, mis kell hundid maja juurde jõuavad?

30. dets.

15:50

Hämardub.

Lumeloopimisega sooja saamisest on kõrini. Pealegi pole sellise tempo puhul varsti ümbruskonnas enam hangekestki. Õnneks sajab siiski juurde ka miskit.

Toatemperatuur endiselt -6. Aeg kuuma tee ja rummi jaoks. Üleraba naabri puskar jäägu homseks.

30. dets.

16:40

Väljas on kottpime.

Toatemperatuur endiselt muutumatu.

Meeleolu samas oluliselt lõbusam.

Ahjaa - hundid ilmusid ka välja. Seekord tegutsesid nad väga operatiivselt. Crack on nüüd toarezhiimil.

30. dets.

1730

Tõsine ellujäämiskursus - selgus, et rumm ja mandariinid said kaasa, toidukott jäi aga maha.

Tuleb männikoort ja kuuseokkaid närima hakata.

30.12.2009

17:36

Ellujäämiskursus jätkub.

Lumeussidele õues koobaste tegemine on lihtne, aga proovi sa istuva teguviisiga hakkama saada. Üritan veel vastu pidada...

Möödunud aastal -25 kraadise pakasega kippus **** külma tõttu ***** külge kinni jäätuma, loodetavati sel aastal ei tule kunagisi kangelastegusi korrata...

30. dets.